100 autot

Ennäe, Margus-Hans Kuuse "100 autot" on veebi jõudnud.
Vaata siia!
Minu lapsepõlve krestomaatiline teos, mis kahjuks minu praeguses raamaturiiulis puudub. Kindlasti ma ostan selle, kui pisut raha õnnestub teenida.

Muuseas. Ma ei ole autoriga kuidagipidi sugulane. Kuid tema on mees, keda ma hea meelega peaks oma vaimseks isaks.

Tegelikult on mul küsimus: kes joonistas selle raamatu pildid?

Avaldaja leitud

Kõigile viiele raamatule. Vaimustav!

Sahtlipõhja värviraamatud

Sahtlipõhjas vedeleb nüüd juba viis avaldamata värviraamatut:
Vormel-1 maailmameistrid Vol.2 Vol.1 avaldas Kuma eelmisel aastal.
Ralli MM
Õhuässad
Sportautod
Ulmeautod
Miks ma neid joonistan? Mulle meeldib. Olen aru saanud, et keskmise arvutigraafiku õudusunenägu on nüri joontevedamine ja vektorgraafikas illustratsioonide-skeemide-kaartide tegemine. Mulle seevastu hirmsasti meeldib. Olen käsitsi joonistades kogu aeg enda jaoks ebameeldivalt räpakas olnud ja lausa naudin, kuidas arvuti minu veetud jooned puhasteks joonisteks vormib.
Neis värviraamatuis olen mõnes mõttes ajas tagasi pöördunud ja joonistanud asju, mida ma ise poisipõlves oleks joonistada-värvida tahtnud. Teisest küljest olen andnud alla tahtmisele uurida ja puurida ning võimalikult õige-täpne asi valmis nikerdada.
Viimaste raamatute jooniste puhul ehmatavad ehk suured musta värvi pinnad. Olen värvivaid lapsi üksjagu jälginud ja leidnud, et mõneti parem on vormistada joonis nii, et lapsel poleks erilist kartust üle serva värvida. Täpsuse arendamine on muidugi tähtis, kuid lapse rõõm "Ahhaa, nagu päris tuli..." on olulisem. Laia õhulise vildikaga ka veidi lohakalt värvides saab ka mudilane päris toreda töö valmis. Vähemalt nii ma arvan.
Loodan, et ehk leian ka kirjastaja. Kumast pole paraku vist asja.
Armas lugeja, kas Sina ostaks oma pojale mõne ülalpool toodud raamatuist?

Näpuharjutusi

Sahtlipõhja kogunenud näpuharjutusi, mis nüüd veidi ühtsema kuue said.
Näppude harjutamine on kasulik - harjutasin neid veidi edasi ja saigi valmis värviraamat.

Rändurilood

Olen jõudnud tõlkimisega kuuenda episoodini - "Traveller's Tales" ehk "Rändurilood"
Mäletan, et kunagi kolm-neli aastat tagasi nägin just seda osa esimesena. Mäletan, kui võlutud olin sellisest ajaloo ja teaduse sulamist, mida Carl Sagan pakub.
See lugu on maadeuurijatest ja avastajatest. Esimesest vabalt mõtlevast ja uurivast rahvast nimega hollandlased, nende võimsast panusest nii teadusse kui kunsti. Esimestest saadikutest hiidplaneetide juurde - "Voyageridest", kes nüüdseks on juba teel tähtede poole.
Aga eelkõige hollandi astronoomist Christiaan Huygensist ja kaasaegse mõistuse võimsusest.
Ühtlasi tegin endale esimese DVD, mille automaatkäivituse kuvatõmmis pildil paistab.

Kosmos

Paistab, et olen leidnud vaimse rahulduse ja pingutuse pikaks ajaks.
Tõlgin oma järeltulijate jaoks Carl Sagani, Ann Druyani ja Steven Soteri loodud telesarja Kosmos.

Vaimustav, seoseid loov teos. Ausalt!
Mis siis, et teadus ja ajalugu on 1970-ndate lõpust saadik pikki samme astunud. See universumi kirjeldus kehtib siiani, vaatamata sellele, et teadused on vahepeal pikki samme, lausa hüppeid teinud.

Lõimed

Threads
1984

Õõvastav, võigas, lohutu, halastamatu...Selle briti filmi vaatamisel tulid meelde ainult sellised omadussõnad. Kaugelt õudsem kui ükski varem nähtud film. Kaasa arvatud žanripuhtad õudusfilmid, mida ma üleüldse ei seedi.
See on lugu ühest Inglismaa tööstuslinnast täis tavalisi inimesi toimetamas oma tavalisi toimetusi. Kuid maailmas kasvavad pinged, mis viivad totaalse tuumasõjani. Filmi teine pool näitab juba inimkonna hääbumist. Sündmusi saadavad dokumentaalses stiilis selgitused, kiretud aga kõnekad.
Mina olen tuumahirmu ajastu laps. Isa oli 70-80-ndatel tsiviilkaitse instruktor, infot kodus leidus ja eks ma siis lugesin. Ettekujutus sellest, mis juhtuda võib oli mul igatahes tugev. Samas mu abikaasa ei mäleta sellest ajast mingit erilist kartust. Ehk ainult tsiviilkaitseõppusi, mis olid parasjagu jaburad, isegi humoorikad ettevõtmised.
Ameeriklaste samalaadne laineid löönud oopus "The Day After" (mida muuseas siin juba vene ajal näidati) on palju leebem. Brutaalselt jõulise "Threadsi" kõrval tundub see üsna mannetu.

Mul on viimasel ajal kombeks filme ise tõlkida. Eelkõige kuuluvad sellesse kategooriasse sõjadraamad ning ajalooalased dokfilmid. DVD-de ja televisiooni subtiitrid kubisevad tihti nii lapsikutest vigadest, et piinlik hakkab. Pealegi tuleb keeleoskuse arendamine ikka kasuks.
"Threads" oli tõsiselt masohhistlik katsumus, mitu korda jätsin asja sinnapaika. Aga hambad ristis pigistasin lõpuni. Ei kahetse - seda filmi näitan kunagi lastele. Siis kui nad juba suured on. Sest Pommid pole kuhugi kadunud ja tuumanuiaga vehitakse siiani.